18 inches from the screen

Valdkond, mis sarnaselt tehnoloogiasektoriga ajast alati sammukese ees püüab olla, on moetööstus. Ja et sellega toime tulla, ollakse seal ka üsna altis tehnoloogiauuendusi kasutusele võtma. Kui Bella Hadidile 2022. aasta Pariisi moenädalatel kleit selga pihustati, teadsid sellest hetkega moegurmaanid üle maailma. Väikese viivitusega jõudis uudis ka Eesti (trüki)meediasse (Postimees, Kroonika). Kanal, mis mulle seda uudist tüütuseni ja iga nurga alt serveeris, oli ajakirja Vogue Instagrami konto. Vogue on kord kuus ilmuv Ameerika moe- ja elustiiliajakiri, mis alustas 1892. aastal küll nädalalehena. Aastal 1916 hakkas ilmuma British Vogue, ajakirja Suurbritannia haru, ning tänaseks on kohalik Vogue olemas Itaaliast Lõuna-Koreani. Aastast 1988 juhib kontserni Anna Wintour, kes ise on tõusnud ajakirjaga võrdselt tugevasse ikoonistaatusesse. Vogue on kena näide väljaandest, mis alustas küll trükimeedias, kuid on suutnud ajaga kaasas käia ja uue meedia vahendid rakendada. Ajakiri on aktiivne...

Do Not Fold, Spindle or Mutilate Eelmises postituses kirjutasin Jacquardi perfokaartide abil programmeeritud kangastelgedest ja nende olulisusest tehnoloogia arengus üleüldse. Võiks öelda, et infotehnoloogias algas perfokaartide ajastu Herman Hollerithi tabulaatoriga ning tema järgi nimetatakse perfokaarte ka Hollerithi kaartideks. Tabulaatori abil salvestati ja töödeldi näiteks USA 1890. aasta rahvaloenduse andmeid. Algselt vaid augukesi lugenud masinat täiustati peagi nii, et edaspidi oskas see teha ka aritmeetilisi tehteid. Niisiis on näha, kuidas alguses töötleva tööstuse jaoks tehtud uuendus jõuab töötoast kontorisse. Selgus, et teavet, mida salvestada, tekkis firmadel aina rohkem ja rohkem. Et andmed tuli kaartidele ikkagi käsitsi jäädvustada, oli ühtäkki vaja tervet hulka andmesisestajaid, kes augukesed spetsiaalse masina abil paberisse pikkisid. See amet erilisi eelteadmisi ei nõudnud, küll aga hinnati täpsust – seda isegi kiirusest enam, sest vigade parandamine o...

Tehnoloogia ajalugu võib vaadelda kui rohkem või vähem õnnestunud leiutiste jada. Suuri põhimõttelisi murranguid on ses vallas kindlasti tunduvalt vähem kui pisikesi töövõite. V ahe geniaalse leiutise ja hullumeelselt kasutu ideesähvatuse vahel võib olla õhkõrn. Ü ks leiutis, mis tekitas tõelise revolutsiooni nii IT-maastikul kui ühiskonnas laiemaltki, oli Prantsuse kanguri ja siidikaupleja Joseph Marie Jacquardi (1752–1834) välja töötatud perfokaartidel programmeeritav kangasteljesüsteem. See on üks taolistest leiutistest, mille idee sündis praktilisest vajadusest. Nimelt sai kõik alguse brokaadist. Seda keeruka mustriga kangast hakati kuduma Bütsantsis juba 4. sajandil ning aja jooksul sai sellest jõukuse ja kõrge klassikuuluvuse sümbol. Ent seda väärismetalli ja juveelidega pikitud siidkangast kooti 18. sajandi lõpulgi veel käsitsi, lisaks oli see kohutavalt aeglane ja töömahukas protsess. Iga kangastelje peal töötas kaks inimest: telje juht ja kangurpoiss, kes lõimede vahel ronis j...