Otse põhisisu juurde

Arpanetist Facebookini

Do Not Fold, Spindle or Mutilate

Eelmises postituses kirjutasin Jacquardi perfokaartide abil programmeeritud kangastelgedest ja nende olulisusest tehnoloogia arengus üleüldse. Võiks öelda, et infotehnoloogias algas perfokaartide ajastu Herman Hollerithi tabulaatoriga ning tema järgi nimetatakse perfokaarte ka Hollerithi kaartideks. Tabulaatori abil salvestati ja töödeldi näiteks USA 1890. aasta rahvaloenduse andmeid. Algselt vaid augukesi lugenud masinat täiustati peagi nii, et edaspidi oskas see teha ka aritmeetilisi tehteid.

Niisiis on näha, kuidas alguses töötleva tööstuse jaoks tehtud uuendus jõuab töötoast kontorisse. Selgus, et teavet, mida salvestada, tekkis firmadel aina rohkem ja rohkem. Et andmed tuli kaartidele ikkagi käsitsi jäädvustada, oli ühtäkki vaja tervet hulka andmesisestajaid, kes augukesed spetsiaalse masina abil paberisse pikkisid. See amet erilisi eelteadmisi ei nõudnud, küll aga hinnati täpsust – seda isegi kiirusest enam, sest vigade parandamine oli aeganõudev ja tülikas. Ka oli kaartide hoolikas käsitsemine oluline – väikseimgi kahjustus võinuks neid lugeva masina umbe ajada. Nii trükitigi kaartidele hoiatus "Do Not Fold, Spindle or Mutilate", mis nagu hiljem selgus, hakkas torkima kodanike eneseteadvuses.



Perfokaartide teine nimi – IBMi kaardid – viitab nende laialdasele kasutusele arvutite juures. Nimelt söödeti need masinale, mis sealt loetud info digitaalseks teisendas. See oli oluline samm, kuna varased arvutiprogrammid kirjutati ju esmalt käsitsi, seejärel löödi perfokaartidele ja alles siis viidi kaardipakk arvutile. Programmeerija suurim hirm olevat olnud kaardipakk maha pillata, sest pärast võis lehekesi õigesse järjekorda sättida terve nädala ja ega see alati enam õnnestunudki. Mahukaim perfokaartidel kirjutatud arvutiprogramm oli 1950ndatel loodud SAGE õhutõrjesüsteem, mis koosnes 62 500 kaardist ja mahutas umbes 5 MB andmeid (allpool proge ise näitsikuga poseerimas).


Perfokaardid olid kasutusel nii paljudes elulistes valdkondades, et neid vältida polnud võimalik. Oma kalkuleeritud tõhususe, abstraktsuse ja ülelihtsustamise tõttu tekitasid nad inimestes võõrandumise tunnet. Nii sai kaartidele trükitud hoiatusest "Do Not Fold, Spindle or Mutilate" (ingl mitte voltida, painutada ega kahjustada) rahva seas naerualune ja perfokaardist endast sõnavabaduse eest võitlejate hoiatusmärk.

Arpanetil aga said perfokaardid veel vaevu sabast kinni, kui 1980ndateks magnettehnoloogial põhinev flopiketas suuremale ostjaskonnale taskukohaseks muutus ja nad makulatuuri saatis. Andmetöötlus ja andmebaaside arendus, mis nende kaartidega samuti hoo sisse said, elavad aga jõudsalt edasi.

Salasõna on surnud, elagu salasõna!


Veel üks aspekt, mis perfokaardi ajastust meieni on jõudnud, on salasõnad. Ajaloost on need meile ju ammugi tuttavad. Vana-Kreeka ajaloolane Polybius (u 200–116 a e Kr) on kirjeldanud süsteemi, kuidas Rooma sõdurid oma leegionis salasõna ühelt sõdurilt teisele edasi andsid. Kui oli teada, kuidas omasid võõrastest eristada, said nad vägedele sõjateateid turvaliselt edastada.

Arvutiteaduses tutvustas parooli, nii nagu me seda tänapäeval ette kujutame, 1960. aastal MITis Fernando J. Corbató. Teda peetaksegi tänapäevase arvuti salasõna ristiisaks. 

Nimelt oli MIT välja arendanud tohutu süsteemi Computer Time Sharing System (arvuti kasutamise aja jagamise süsteem; CTSS), millele kõigil teadlastel ligipääs oli. Seejuures jagati ühist põhiarvutit ja üksikut kettafaili. Et töötajad aga teineteist kuigivõrd ei usaldanud, siis arendati üksikute failide privaatsuse säilitamiseks välja salasõna kontseptsioon. Nii said kasutajad ligipääsu ainult enda failidele ja sedagi piiratud ajaks – neljaks tunniks nädalas.

Kui salasõnast sai arvutiturvalisuse tagamise peamine lahendus nii isiklikes kui ärisfäärides, tunnistas Corbató ise esimesena, et kuigi tegemist oli lihtsa lahendusega, polnud see veatu. Tõttöelda seisneski see viga lahenduse lihtsuses. Tänapäeval on andmejahist saanud kurikaeltele magus äri ja Corbató lahendus praegu sama tõhus kui luuavars ukse ees. Enam ei piisa teabe kaitsmiseks pelgalt ühest sümbolijadast, vaid on välja arendatud turvalahendusi, mis hõlmavad mitmetasandilist tuvastust, sealhulgas nii näo kui sõrmejälje abil. 

Ilma mingitki parooli sisestamata tänapäevaste seadmetega kuigi kaua aega ei veeda. Ka arvutikaugel inimesel on mingigi aimdus sellest, mis on salasõna ja kus seda kasutatakse. Igal vähegi tehnoloogiaga seotud inimesel on neid sadu ja kogu turvamist vajavate rakenduste süsteem on niivõrd keerukas, et tekitab kasutajates ebamugavust. 2021. aastal Dashlane'i töötajate seas läbi viidud uuringus leidis 36% vastanutest, et salasõnad tekitavad stressi ja ärevust, 18% vastas, et raiskavad igasugustesse keskonndasesse sisse logimisele liialt aega ja 69% tunnistas, et lähtestavad vähemalt korra kuus mõne parooli.

Kuigi juba 2004. aastal ennustas Bill Gates salasõna surma, pole see mitte kuhugi kadunud. Pasitab, et ühe inimlooma jaoks pole midagi kütkestavamat teise inimese saladustest. Nii et, kui mugavalt kasutaja end arvuti taga tunneb, sõltub suuresti sellest, kui nutikalt ja järjekindlalt ta kasutab ära salasõnade loomiseks ja haldamiseks loodud programme ja lisavidinaid. Salasõna on surnud. Elagu salasõna!


Kasutatud materjalid

  • The Roman Military System. https://web.archive.org/web/20080207011711/http://ancienthistory.about.com/library/bl/bl_text_polybius6.htm
  • https://blog.eset.ee/et/2017/05/09/arvutisalasonade-luhike-ajalugu/
  • https://www.hypr.com/security-encyclopedia/fernando-j-corbato#:~:text=Corbat%C3%B3-,Fernando%20J.,its%20own%20right%2C%20computer%20science.
  • https://www.cnet.com/news/privacy/gates-predicts-death-of-the-password/
  • https://blog.dashlane.com/a-brief-history-of-passwords/#:~:text=In%201961%2C%20MIT%20computer%20science,private%20access%20to%20the%20terminals.
  • https://dataconomy.com/2022/06/data-processing-technology-history/
  • Hollerith, H. AN ELECTRIC TABULATING SYSTEM. http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/hh/
  • https://www.dataentryoutsourced.com/resources/human-interface.php
  • https://datasciencedojo.com/blog/data-entry-to-data-science/
  • https://www.computerhope.com/jargon/p/punccard.htm
  • https://www.thinkautomation.com/future-of-work/10-jobs-lost-to-technology/
  • https://repository.library.brown.edu/studio/item/bdr:788264/PDF/

Fotod

  1. https://www.computerhistory.org/revolution/artifact/4/40
  2. https://www.computerhope.com/



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tarkvara arendus- ja ärimudel projekti näitel

Agiilse arendusmeetodi kiirkursus Olen IT-maailmas veel täiesti idu seisundis, aga siiski proovin selle ülesande täitmisel toetuda isiklikule kogemusele. Juhtus nii, et sattusin aastaks tööle ühte pisikesse Hollandi-Horvaatia tarkvarafirmasse. Ilma igasuguse ettevalmistuseta visati mind keset projekti vette, minu ülesanne oli arendatavat süsteemi testida ja dokumenteerida, päästerõngaks minu enda kangekaelsus ja tööandja jäägitu toetus. Pikemat sissejuhatust ei tehtud, kord nädalas oli Teams'i koosolek ja edasi sumas igaüks omas ujumisrada pidi. Nüüd tagantjärgi saan aru, et meeskond kasutas agiilse arenduse põhimõtteid. Esmaspäevasel koosolekul tutvustas igaüks, kuidas eelmisel nädalal läks ja mis on selle nädala prioriteedid. Uuel meeskonnaliikmel saavad nii päris hästi teiste nimed ja näod selgeks ja on ka ülevaade sellest, mis meeskonnal tervikuna parajasti käsil on. Samuti aitas see mõista, et vahel pannakse ajaarvestusega mööda, ja näitas ka, kuidas meeskond vastavalt kliendi...

Võrgusuhtluse kümme käsku – mis on jäänud, mis võiks minna

1994. aastal avaldas Virginia Shea raamatus "Netiquette" kümme reeglit, mida internetis suheldes silmas pidada. Kuigi veebimaailm on võrreldes selle ajaga vaata et tundmatuseni muutunud, pole neist kümnest käsust eetiliselt tänaseks ükski vananenud. See näitab, kuivõrd hästi on need tabanud inimsuhtluse usaldusväärsuse, väärikuse ja efektiivsuse alustalasid.   Suurim erinevus nende reeglite kirjapaneku aja ja tänase päeva vahel on see, et 30 aastat tagasi ei olnud interneti- ja päriselu veel nii tihedalt läbi põimunud. Täna on veebi- ja silmast silma suhtlus sulanud üheks pidevaks infovooks. Tänaseks on minu meelest vananenud neljanda punkti all (austa teiste inimeste aega ja võrguühendust) e-kirja vormistamise nõudeid täpsustav reegel. Selle järgi peaks tsiteeritav fraas olema ülal ja vastus taandega selle järel. Olen kunagi kirju ka selles stiilis saatnud, tõttöelda oli päris kummaline sõpradega nii kirju vahetada. Koos Gmaili tulekuga see harjumus aga kadus. Õigem oleks öe...

Kasutatavus veebis

Kasutatavus on vististi üks neid valdkondi, millele hakatakse mõtlema alles siis, kui miski veebis ootuspäraselt ei suju. Vahel on vead ilmselged, vahel tundub süsteem nii kohmakas, et peab  iga liigutust erilise hoolega jälgima. Mõni süsteem on aga selle peale üles ehitatud, et kasutaja regulaarselt, eelistatult lausa iga päev lehele või äppi tagasi tuleks. Üks selliseid rakendusi on DuoLingo – Luis von Ahni and Severin Hackeri loodud ülipopulaarne keeleõppeprogramm. Nii nagu rakenduses jaotatakse õppetükid lihtsalt arusaadavateks ja hoomatavateks osadeks, on ka rakendus ise disainitud nii, et selle kasutamine on intuitiivne. Rakendus suunab kasutaja loogiliselt ühe tegevuse juurest teise juurde. Põhifunktsioonid leiab kergesti üles ja vajadusel saab teekondi kergelt korrata. Kuna tegu on keeleõppeprogrammiga, siis on juba eos arvestatud sellega, et kõik ei lähe esimesel korral täppi – inimesele on jäetud palju eksimisruumi, ilma et see kasutajakogemust häiriks. Rakenduse kujundu...