"You don't hire knowledge, you hire attitude" on mu tuttava IT-ettevõtja moto. Ja nii ma ta juurde üheks koroona-aastaks tööle sattusingi. Selle aasta jooksul õppisin kõike käigu pealt – mis on agiilne arendusprotsess ja mida see töökorralduse jaoks tähendab, kuidas töötab GitLab, mis on markdown, mis on user story ja kuidas neid kirjutada, kuidas koostada testiraporteid ja nii edasi. Siis aga tulid muud tööd jälle peale ja IT-töö läks. Mis minuga jäi, oli aga soov valdkonnas edasi tegutseda, sest mõistsin, et näiteks keskendumisvõime, järjekindluse ja kompulsiivse tähenärimise saab ka selles valdkonnas edukalt rahaks teha.
Kas minna sertifikaatide ja mikrokraadide teed või valida traditsioonilisem haridus, selle pidin ka mina läbi mõtlema. Ilmselgelt olen nüüd õppevormi valinud, ent kõrgkoolidiplom ei ole ainuke võimalus. Eelkõige seetõttu, et ITs ei ole ranget akadeemilise kraadi nõuet ja minu meelest on see valdkond, kus suhtutakse sõbralikumalt ka elukestvasse õppesse ja kus enese täiendamine on pigem norm kui erand.
Kui põgusalt cv.ee töökuulutusi sirvida, siis jäävad silma mõned asjaolud.
- Kõrgharidust nõutakse suhteliselt vähestes kuulutustes. Paistab, et see on oluline riigiametites ja küberturbega seotud kohtadel.
- On väga tõenäoline, et arendaja ametikohal oodatakse vähemalt 3-aastast töökogemust. Kogemuseta või vähese kogemusega saab kandideerida pigem mõnele tugiametikohale.
- Reeglina on loetletud töövahendid, mida peab oskama kasutada. Kuidas see vilumus on omandatud, seda võib kandidaat ilmselt ise selgitada.
- Võimalus õppida või end täiendada on kirjas hoopis pakutavate hüvede tulbas.
Mida sellest järeldada? Kuna sektor annab teadmiste omandamises vabad käed, saab iga inimene hariduskäigu otsustada vastavalt oma ambitsioonidele, õpistiilile ning sellele, mida rahakott ja kalender lubavad.
Kõige kiirem ja samas kulukam variant on teha sertifikaat, mis soovitud ametikohal eelise annaks. Näiteks testija ametikohal on tihti oodatud nii töökogemus kui ka sertifikaat, nii et see koht ei ole enam nn IT-sektori tagauks. Liigitaksin sertifikaatide alla ka Coursera ja muude sarnaste keskkondade e-kursused, kus diplom väljastatakse raha eest. Seal saab omas tempos koostada just sellise buketi, nag parasjagu vaja.
Praktilisele tööinimesele võiks sobida rakendusharidus. Need koolid võimaldavad tihti sessiooni- või õhtuõpet. Õppekava on praktilise suunitlusega, st ei pea aega kulutama silmaringi ainetele, ja võib olla enam-vähem kindel, et omandatud oskustega ka tööle saab. Töötavale inimesele näeb seadus ette ka õppepuhkust, mis aitab tööd ja kooli ühendada, lisaks on see haridus tasuta.
Kõrgkoolidiplom (mis on mõeldud haridustee alguses olevale noorele) sobib inimesele, kes eelistab laiapõhjalist akadeemilist haridust. Teatud tingimustel on see haridus Eestis tasuta, miinuspoolelt neelab see kõige rohkem õppuri aega. Kõrgkooli vaieldamatuks eeliseks pean seda, et ülikool treenib üleüldist mõtlemis- ja analüüsioskust viisil, mida sertifikaadieksam ei tee. Kuna õppekava on koostatud nii, et mingigi aimdus tekib väga paljudest valdkonna teemadest, siis võiks see anda tulevikus paremad karjääri väljavaated, sest oskused ei ole piiritletud vaid ühe alaga
Huvitav areng on ülikoolide pakutavad mikrokraadid. Need on hea alternatiiv rakendusharidusele, seda eriti juhul, kui mingis sarnases valdkonnas on kraad juba olemas või kui on soov erialateadmisi värskendada. Miinus on see, et need kursused on reeglina tasulised, pluss jällegi see, et ise aktiivselt suheldes saab juurde hulga samade huvidega tuttavaid, mis võib tööelus kasuks tulla.
Kes soovib kiiret (ja arvatavasti valusat) ümberõppe kogemust, nende julgete jaoks on loodud Vali IT algatus. Osalemise tingimused on väga täpselt määratletud ja ajagraafik tihe. Et valida see tee, peab olema rahalisi vahendeid, et õpingutele keskenduda, ja elukorraldus seatud nii, et jäägitu pühendumine mitme kuu vältel on võimalik.
Arvan, et kes IT-sektorisse tööle soovib saada, see lõpuks ka töö leiab. Kuna töölevõtu kriteeriumides on omajagu mänguruumi, tuleb lihtsalt olla kaval ja valida see komplekt meetodeid ja vahendeid, mis enda ambitsioonide ja võimalustega kõige paremini kokku sobib.
Mõtisklused tuginevad infole järgmistel veebilehtedel:
CV Keskus – www.cv.ee
E-õppekeskkond Coursera – https://www.coursera.org/
Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseõppe lehekülg – https://taltech.ee/sisseastuja/bakalaureuseoppe-erialad
Tartu Ülikooli mikrokraadid – https://ut.ee/et/mikrokraadid
Vali IT – http://vali-it.ee/
Kommentaarid
Postita kommentaar