Intellektuaalomandi kasutamist puudutava reeglistikuga on nii, et kui ise selle vastu rängalt ei eksi, siis ei pane selle olemasolu tähelegi. Kui aga selgub, et keegi on minu loomingut enda hüvanguks kasutanud, siis leiad end korraga õigusküsimuste sasipuntrast.
Keskajal valitses arusaam, et kogu inimese loodud kunst on jumala anne, seepärast autorit tihti teose juurde ei märgitud. Renessansi ajal pöördus inimese pilk jumalalt iseendale ja sellest ajast oskame loetleda rohkem kunstnikke ja heliloojaid. Märgiline on, et Claudio Monteverdi ooper "Orfeogi" algab sõnadega "Mina olen muusika...". Vahepealse mõnesaja aastaga oleme jõudnud puntki, kus autori nimi loo juures on vahel olulisem kui lugu ise ning loodud materjali kasutamist jälgitakse kullipilgul.
Mis puudutab klassikalise muusika kirjutamist, salvestamist ja kasutamist, siis see on võrdlemisi hästi reguleeritud ja seda süsteemi hallatakse hästi. Uued helitööd registreeritakse, nende esitamist traditsioonilises meedias jälgitakse ning mõne vastava ühinguga liitunule laekub siis igal aastal pisike tasu. Üha enam renessanss- ja barokkmuusika käsikirju ja esmatrükke (ja muidugi hilisemat muusikat) on kättesaadavad raamatukogude digihoidlates ja need on kõigile vabalt esitamiseks kättesaadavad. Uue muusika kavva võtmisel tuleb aga hoolega jälgida kirjastaja ettekirjutusi.
Need ajad, kus CD-de müügist saaks end ära elatada, on muusikute jaoks möödas. Recording Industry Association of America andmetel jõudis CD-plaatide müük tippu 2000. aastal ja on nüüd voogedastusplatvormide esile kerkides 95% protsendi võrra langenud. Muusika tarbimise keskkond seega on muutunud, pole aga põhjust, miks need digiplatvormid muusikute harjumuspärast tasustamisskeemi üle peaks võtma. Dittomusic honorarikalkulaator väidab, et Spotify maksab ühe kuulamise eest keskmiselt 0.003–0.005$, see summa jaguneb veel kogu loo ilmumisse panustanud meeskonna vahel. Sisuliselt tähendab see, et Spotifyst võib muusik palgalisa oodata alles siis, kui lugu mängitakse üle 300 000 korra kuus.
Kuigi Daniel Ek on püüdnud jutte ettevõtte nurjatust käitumisest ümber lükata, on muusikutele sellest hetkel vähe abi. Seepärast on Eesti muusikud tulnud välja oma platvormiga Fairmus. Nende missioon on maksta muusikutele õiglast tasu. Ise on nad eesmärgiks võtnud pool liitunute kuutasust artistide vahel jagada, aga eks aeg näitab, kas taolistel rahastusskeemidel on tulevikku.
Enda elust võin tuua kummalisevõitu näite. Nimelt võtsime ansambliga ühe pisikese digitaalse salvestajaga oma kontserdi üles. Laadisin sellest jupikese YouTube'i, et see ühe avaldusega kaasa panna. Mõne aja pärast sain aga teate, et mu video on autoriõiguste rikkumise tõttu maha võetud. Music Estoniast uurides pakuti, et ju siis oli esituse tase liiga hea, et YouTube'i autoriõigustega kaitstud salvestusi otsinud robot seda mõne staari omaks pidas. Siit endale õppetund: ka enda loomingu ehtsust tõendab teatud olukordades ikka ja ainult fonogrammitootjate ühingust võetud koodike.
Mõned lingid
https://dittomusic.com/en/blog/how-much-does-spotify-pay-per-stream/https://www.statista.com/chart/12950/cd-sales-in-the-us/#:~:text=According%20to%20the%20Recording%20Industry,album%20topped%20the%20Billboard%20charts.
https://www.cbsnews.com/news/spotify-ceo-daniel-ek-artists-pay-hard-to-change-the-narrative/
https://kultuur.err.ee/1608373865/eestlaste-voogedastusplatvorm-fairmus-aitab-muusikutel-teenida-oiglast-tasu
https://fairmus.com/
https://www.dummies.com/article/technology/social-media/youtube/10-things-to-know-about-copyright-and-youtube-143446/
Kommentaarid
Postita kommentaar